Suvekorsett emale

Kõige külmemal talvekuul sai valmis soojadeks suvepäevadeks mõeldud korsett. See on siiani parim ja ilusaim, mis ma valmis olen teinud. Aga nii ongi alati, kui ma jälle uue korseti valmis saan.

Suvekorsett peaks idee järgi olema õhuke ja õhku läbilaskev. Samas tugev ja kehasõbralikust kangast. Kangas, mis neile tingimustele vastab on üllatus-üllatus tikkimisriie!
Emale valisin välja vana-heleroosa kanga ja kontrastiks lillakas-pruuni kandipaela, millest tegin luudele kanalid. Ka pits on sama tooni.
See korsett on vaid ühekihiline. Alguses natuke pelgasin, et ühekihiline hakkab rebenema ja kortsuma, sest siiani olen just tugevuse mõttes teinud kolme- ja neljakihilisi. Aga oh imet! Asi sai ilusam ja parem veel, kui olin lootnud. Luud on pealeõmmeldud kanalites. Jällegi uus, asi mida esimest korda proovisin. Luid on palju. Nii palju pole ma veel ühegi korseti sisse pannud. Ma üritan nüüd edaspidigi jääda selle arvu piiresse, sest uskuge mind, on ikka parem istuvus küll, kui on rohkem luid. Edasi tuleb reeglipärane jutt:
33cm- ne kinnisluu
öösid
7 lamedat luud ees ja taga
20 spiraalluud igal pool mujal
taljetugevduspael
käsitsiõmmeldud ääris ja pits
luudega tugevdatud vahepaneel nööride taga

Pildid on tehtud mobiiltelefoni kaameraga seega suht halva kvaliteediga. Loodan, et see ei sega kedagi.






Üks asi veel.
Luude otstesse on mulineega tikitud kinnitustikand e. ingl.k. flossing. Seda praktiseerisin esimest korda. Kinnitustikandit võib näha peaaegu igal ajaloolisel korsetil. Lisaks sellele, et see on ilus on see ka praktiline. Nii sai luud korralikult paika kinnitatud, nad ei liikunud kanalites edasi-tagasi ja ei kulutanud riiet, seega korseti eluiga pikenes tunduvalt.

Ongi vist kõik