Saturday, September 22, 2012

Pulmakleidi tellimuse lõppmäng

Uskumatu, kuid tõsi. Samal päeval kui avaldasin postituse negatiivsest kogemusest kliendiga laekus minu kontole puuduolev summa. Ei tea, kas see on nüüd juhuste kokkulangevus või andis protsessile hoogu eelmine blogipostitus. 50 eurot olen küll miinustes(sest andsin ju voli tasuda südametunnistuse järgi), kuid eks see oli siis kogemuse hind. Vähemalt on nüüd selle tellimusega ühelpool.

Aitäh Teile arvamusavalduste, soovituste ja hoolimise eest! See andis jõudu, et taluda.
Käsitöölised ja käsitööarmastajad  peavad ikka kokku hoidma.

Järgmised postitused juba rõõmsamatel teemadel


Wednesday, September 19, 2012

Ära usalda kedagi ehk minu esimesed triibulised


Sorry, international readers, following post is only in Estonian, because it's about negative experience with client and I just couldn´t translate it into English properly. :(


Järgnev postitus ei ole midagi positiivset ega meeldivat, seega, kes ei taha teada probleemidest klientidega ärgu edasi lugegu. Ma mõtlesin pikalt, kas üldse kirjutan midagi negatiivset oma blogisse aga siiski...
Kirjutan seda siia lootes, et sellest võib kunagi kellelegi kasu olla. Ma ise olen oma vigadest õppinud ja äkki annab järgnev tekst ka lugejatele mõtteainet ja hoiab ära taoliste juhtumite tekkimise tulevikus. Ehkki see viimane on vist naiivne lootus.

Maksikleidi tegemine jäi mul pooleli, sest suvel võtsin vastu mulle pakutud pulmakleidi tellimuse. Pulmakleidi õmblemine on teatavasti suur ettevõtmine ja loomulikult väga vastutusrikas töö, ikkagi tähtis päev ja pruutkleidil on oma eriline tähtsus selles päevas. Ma jätsin kõik muu pooleli ja pühendasin end selle kleidi tegemisele - mainin igaks juhuks, et ma pole varem pruutkleiti teinud, seega see oli minu esimene taoline töö.

Kliendiga oli enam-vähem kokku lepitud disain, hind ja aeg. Aga nagu käsitööga ikka, ei saanud ma anda kindlat vastust hinna kohta. Kuna kliendil oli piiratud eelarve, siis ta andis mulle teada summa, millest rohkem ei oleks tohtinud kleit maksma minna. Ma olin selle summaga nõus ja lubasin jääda selle piiresse, andes endast parima, et jääda isegi allapoole seda piiri.

Kleit koosnes tegelikult korsetist ja seelikust. Korseti hind oli täpselt reguleeritud, sest neid teen ma igapäevaselt ja tean juba hinda. Seeliku osas andsin minimaalse summa teada, kuid lisasin, et hind võib kerkida. Alguses oli disain üsna lihtsakoeline ja klassikaline, mis andis mulle kindlust, et me mahume ette antud hinna piiresse. Kuid hiljem, poole töö pealt, kliendi soovid kasvasid.

Klient hakkas mõtisklema pitsi üle. Mina kiitsin takka, sest pits on ilus ja selle korsetile kinnitamine on mul käpas. Ütlesin umbkaudu palju võiks pitsi vaja minna ja mis hind võiks sellel olla. Käisime koos poodides erinevaid pitse vaatamas, kuid klient ei leidnud omale sobivat. Siiski ühel hetkel oli ta iseseisvalt leidnud ühest väikesest kangapoest üsna kalli ja eksklusiivse pitskanga, millest mina pidin siis motiivid välja lõikama ja vabas vormis kleidi peale paigutama.

Sellest hetkest tundus mulle, et kui klient ostab 30-eurose pitskangatüki, ei ole pruutkleidi maksumus tema jaoks probleem. Sellele järgnes veel idee tikkida litreid ja pärleid pitsi külge. Ma hoiatasin teda, et see on aeganõudev töö, sest nii pitsi, pärleid, kui litreid tikin peale käsitsi ja see võtab aega. Kuid, kui palju hind sellest tõuseb ei osanud ostmise hetkel ennustada, sest ma ei teadnud veel kuhu ja kuidas ma pitsi koos kõigega paigutan. Ütlesin talle selge sõnaga, et ma püüan talle võimalikult mõistliku hinna teha, kuid tikkimine on kallis ja aeganõudev töö. Mulle tundus, et klient saab aru, kui ma ütlen talle "aeganõudev töö" ja "käsitsi tikkimine", kuid ilmselgelt ma eksisin.
Pärleid ja litreid tikkisin pitsi peale nii korsetile kui seelikule

Kui kleit sai valmis, oli klient kleidi viimases proovis ehk üleandmisel väga õnnelik ja rahul. Ma andsin talle kleidi üle, kuid lubasin arve tagantjärele saata. Suur viga!

Klient ei tasunud arvet, ei enne pulmi ega pärast. Ma olen alati oma kliente usaldanud ja ei ole tahtnud olla pealetükkiv, seega ootasin tasakesi kuni ükskord arve saab tasutud. Pärast pulmi tuli mulle hoopis kiri, kus paluti mul selgitada kuidas kujunes hind, mis oli 30 eurot üle esialgselt kokkulepitud summa. Tõin talle pikas ja detailiderohkes kirjas välja täpsed kalkulatsioonid, kuidas hind kujunes, kuid ta ei olnud nõus maksma põhjendades oma otsust sellega, et algselt olime me kokku leppinud väiksemas summas.

Jah, algselt, kui ei olnud veel juttu ei pitsides ega pärlitest oli tõesti meil kokku lepitud teine hind. Kuid minuarust peaks igaüks aru saama, et kui poole tellimuse pealt lisanduvad pitsi ja pärlite ideed, siis läheb ka töö sellest kallimaks?

Lisaks leidis ta mu töös vigu, kuid neid alles pärast pulmapidu. Kleidi proovimise ja üleandmise hetkel pretensioone ei esitatud. Kui ta oleks kleidi poest ostnud, kas ta oleks pärast pulmapidu läinud tagasi poodi, sest peo käigus sai kleit mustaks, mingi pael harges või seelikusaba jäi katkise kirikupõranda külge kinni? Vaevalt küll. Minu töö on kvaliteetne ja kleit ei ole raudrüü, mis kõigile vintsutustele vastu peab. Kuid kuna tegutsen üksi väike-ettevõtjana, siis võiks minuga manipuleerida ja mind painutada igas suunas, sest klient on ju kunigas?! Tekkis tunne, et ta lihtsalt otsib põhjuseid, et kleidi hinda alla tirida.

Ma tundsin esimest korda elus, et minu tööd rünnatakse.
Ma käisin temaga poodides, tegime korduvalt proove, arutasime jne. Ma kulutasin tema peale väga palju oma aega, kuid raha selle eest ei küsinud. Ma armastan oma tööd, seega ei näe põhjust iga liigutuse eest raha küsida. Ma ei taha olla vereimeja. Ma arvutasin tööaja hulka vaid neid tunde, kui ma reaalselt õmblesin, seega kleit oleks pidanud kokkuvõttes tulema väga palju rohkem kallim, kuid ma tegin talle omaarust vastuvõetava hinna, sest paljuski ma nautisin selle kleidi õmblemist.
Lõpuks olin ma sellest kõigest juba nii väsinud, et andsin talle teada, et ma ei taha oma ellu negatiivsust, seega maksku mulle nii palju kui oma südametunnistusega heaks arvab. Sellele tuli vastus, et ta on nõus maksma lõpphinnast 50 eurot vähem. Ma olin tüdinenud ja saatsin ilma pikema jututa uue arve 50 eurot väiksema summaga. Pean tunnistama, et isegi valmiskleidid pulmasalongides maksavad rohkem. Minu täpne töö tema figuurile vastava kleidi õmblemiseks on palju rohkem väärt. Ma olin rumal ja alandlik.
Tänaseks on arve endiselt maksmata. Pulmapäevast on möödas juba kuu ja kleidi eest on endiselt tasumata.
See lugu ei ole veel läbi. Nimesid nimetamata ja nägusid näitamata ei süüdista kedagi. Annan vaid teada, mida kõike võib juhtuda, kui oled naiivne ja heatahtlik. Ehk saab sellest jutust midagi kõrvataha panna. Et selliseid juhtumeid oleks vähem.

Mis ma sellest loost õppisin?
Ära usalda mitte kunagi mitte kedagi! Isegi ilusate silmade ja naeratusega sõbralikku ilmutust.
Hakkan iga kliendiga sõlmima lepinguid, sest suusõnalised kokkulepped ei lähe kellelegi korda ja need "unustatakse"
Kõik pretensioonid tuleb esitada kohe, kui toode on käes. Hiljem pole enam minu asi, kui klient tootega valesti ümber käib.
Tulevikus lisan arvele teavituse viivise rakendamisest, kui arve õigeks ajaks tasutud ei ole.
ja mis kõige tähtsam....

Ma ei anna enam toodet kliendile kätte enne, kui selle eest on makstud! Punkt.

Oeh...

Kallid lugejad, kes te viitsisite selle loo läbi lugeda, kas teil on kogemusi taolise käitumisega, olgu siis käsitöös või palgatöös? Kelle sõna jäi peale?
Kas klient on ikka kuningas?
ja mitte vähemtähtis -  kas heategu saab alati karistatud?

Lohutage, kritiseerige või andke nõu! Tsenseerimata. Ruumi jagub kõigile.


Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...