Thursday, December 27, 2012

Vintage karusnahk - Jah või Ei? / Vintage fur - Yes or No?

Pühadevahepealseid tervitusi, lugejad!


Ma ei tea, kuidas teiega on aga mina tunnen end küll kümme kilo raskemana kui tavaliselt, seda eriti tugitooli vajudes ja blogi kirjutades. Peaks hoopis jälle hularõngast keerutama, mis teatud põhjustel (koolitööd ja pühademeeleolu) on juba mitmendat nädalat ära jäänud. 

Unustades korraks söömisjärgse agoonia kuulutan tänase postituse teemaks karusnaha.
Mulle tundub, et Eesti inimestele ei ole karusnaha kandmise või mittekandmise eetika ja esteetika eriti suureks jututeemaks. Võib-olla sellepärast, et vaese riigi vaesed inimesed ei puutu sellega igapäevaselt kokku, ehkki arvestades meie kliimat võiks see vastupidi olla. Aga täna võtan ma selle teema üles, sest elus esimest korda hakkasin külmakraadide saabudes ise karusnahka kandma.
Nahast esemeid olen terve oma teadaoleva elu küll kandnud, kuid karusnahka olen kõige lähemalt näinud oma ema seljas. Mu emal on üks opossumikasukas ja Siberi hõberebasekrae. Rebasekrae ongi Siberist toodud. Lapsepõlvest mäletan, et talvel kandis ta igapäevaselt rebasekraed ja peenematel puhkudel kasukat. Sel aastal leidis ema, et kuna rebast ta ise enam ei kanna, võin selle endale võtta. Nii ma olengi seda umbes 3-4 nädalat kaela ümber kandnud.
Mulle oli ette teada, et karusnahaga avalikkus ruumis viibides saavad mulle osaks silmi punnitavad ja sosistavad lapsed, pikalt järelevaatavad pilgud, näpuga näitamised ja uudishimulikud küsimused võõraste poolt. Kuid ma ei arvanud, et see eraldi blogipostitust väärt on. Otsustasin, et on, sest mu krae on tõesti PALJU kõneainet pakkunud.

Pean ütlema, et seni on kõige suudlukustavam kommentaar tulnud tundmatu naisterahva poolt, mis tegelikult pole üldse negatiivne. Ta ütles: "Mõelda vaid, et see rebane oli kunagi elus ja jooksis ringi!"
Aga siiski, tahes-tahtmata olen mõelnud karusnaha kandmise negatiivsele poolele.
Karusnahka kandes teadagi ohverdab loom oma elu ja see on loomakaitsjate põhiargument. Nemad liidavad sinna juurde veel "karusnaha kandmise edevusest" ja piinava surma ning munadega loopimiseks on põhjused olemas.

Say whaaat?

Ma hakkasin hoopis mõtlema, et kas vintage või retro karusnaha kandmist on võimalik kuidagi rohkem õigustada kui uue kandmist?
Minu rebase puhul on tegu umbes 20 aastat vana esemega, seega võiks selle liigitada retro-rõivaks.
Ma ilmselt ei ostaks kunagi karusnahka, sest mulle ei meeldi mõte looma elu ohverdamisest, kuid kanda retro karusnahka tundub kuidagi okei... Selles mõttes, et mina kannan seda teist ringi ja kui loom on kord juba ohverdatud, siis austust avaldades ei hävita ju seda? Või kuidas?
Ma ei eitagi, et rebane on mu tuttavate sõnul andnud mulle luksuslikuma välimuse, kuid ma ei kanna rebast kaela ümber mitte edevusest vaid pakase tõrjumiseks. Kahjuks ka kõige villasem sall ei anna sama sooja efekti kui karusnahk. Olen nüüd viimased nädalad seda kogenud ja tean öelda, et ka kõige krõbedama külmaga pole midagi soojemat kui karusnahk.
See SILM! Ma tean...
Ma uurisin PETA seisukohta vintage karusnaha kohta ja ma aimasin vastust juba ette. PETA ütleb, et ka vintage karusnahka kandes annab inimene eeskuju ja mõjutab ühiskonna arvamust karusnaha kandmisest, sest välise vaatluse puhul on raske kindlaks teha, kui vana karusnahaga tegemist on.
Ma kahtlen, et mina, kes ma elan väikeses Pärnu linnas ja liigun vahel ringi natuke suuremas Tallinnas mõjutan kellegi arvamust, kuid mine tea.
Sama loogika kohaselt võivad ka kunstnaha kandjad ärgitada teisi ehtsat nahka himustama, sest jällegi, alati ei saa välise vaatluse põhjal karusnaha autentsust kindlaks teha. 
Nii et eetilisuse huvides ei tohiks kanda isegi kunstkarusnahka, kuid kui te nüüd pärast selle postituse lugemist õue lähete ja vaatate kui paljudel inimestel on kapuuts või käised ääristatud (kunst)karusnahaga, siis mõistate ehk isegi, kuidas autentse ja kunstkarusnaha vahel piir hägustub. Keegi ei märkagi karusnahka. See on paljude riiete juures elementaare osa. Märgatakse hoopis rebasepead. Ma arvan, et rebasepea on kõige suurem põhjus, miks mulle järgi vaadatakse, sest see tundub nii ehe.

Siit leiate PETA seisukoha:
http://blog.peta.org.uk/2010/12/vintage-fur-animals-still-died-for-your-coat/

Eesti Loomakaitse Seltsi artikkel:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node/1083

Lugejad, teie arvamus?

Mida arvate karusnaha kandmisest üldiselt?
Kas vintage karusnahka kanda on õigustatum kui uut?
Kas te usute, et ma ei kanna rebasekraed mitte edevusest vaid kaitseks pakase eest?

ja boonusküsimusena:
Kas rebasepea ajab teile hirmu nahka?

P.S. See läki-läki on ka Siberi hõberebase karvast ja see on mu isa oma. Aga ta ei kanna seda, nii et võtsin omale. Eesti tehtud muide, etiketil on kiri Linda.

Koopainimeste pilt on võetud siit:
http://midtownmiscreant.blogspot.com/2009/02/peta-loves-your-midtown-miscreant.html

Jõudu ja jaksu pühadekannatuste kandmisel!

--------------------------------------------------------------------------------------------

Hello friends!

Despite major holiday over-eating and lack of psyhical excersises I try to cope with holiday agony and write a post about fur. Vintage fur, to be precise.

Due to extremely cold weather my mother gave me her 20 years old Siberian silverfox fur. She doesn't use it anymore and although I probably would never buy new fur I tried to wear this one and I have to say, this is the warmest thing I have ever worn.
I get a lot of attention when wearing fox fur in public. Children gaze and whisper, grown-ups look back and point with finger and some braver even start a conversation. The best comment so far was from a lady who wondered that once this fox was living and running around.

I know that poor animals sacrifice their lives so we humans can wear fur. It's the major statement of PETA. They add "wearing fur for vanity" and animals suffering so throwing with eggs is justified.

But what about vintage fur? My fox is about 20 years old and knowing that I am wearing it second hand is like putting it to a good use, instead of throwing away or letting it gather a dust. I mean it was killed already and by wearing it I am not supporting any fur manufactures.

I researched for PETAs view of vintage fur and I already guessed their opinion. Of course they doesn't tolerate that. They say, wearing vintage is still sending a message that killing animals is ok and pushes others to desire fur.
I really don't think myself as an example, because I live in a small city and here is hardly anyone I could make an impact.
Following that logic faux fur might also make it more appealing to wear real fur. Sometimes it is difficult to distinguish authentic from fake. However I see a lot of people wearing coats and jackets trimmed with (faux) fur and nobody cares because it is so common. But fox head is uncommon. I think my fox fur cathes the eye only due to it's head. Fox head is striking and genuine.

PETA's article about vintage fur:
http://blog.peta.org.uk/2010/12/vintage-fur-animals-still-died-for-your-coat/

In closing,
readers, what do you think about fur in general?
Is wearing vintage fur justified?
Do you believe me if I say that I don't wear fur for vanity, but to manage cold?

and bonus question
Does fox head scare you?


P.S. That fur hat with ear flaps is Siberian silverfox too. It belonged to my father, but he didn't wear it, so I grabed it. It is made in Estonia, labelled "Linda".

8 comments:

  1. Oi, mul on juba pikemat aega sama probleem, kapis on mitu karusnahkset kraed, mis sobiksid nii ideaalselt igast riietuste juurde, aga ma ei julge neid ikkagi kanda. Tundub kuidagi õõvastav kanda midagi, mis kunagi elas, kuigi see näeb nii hea ja soe välja. Samas minu jaoks jääks see soojuse küsimus alles teisele kohale, pigem tahaksin ma kanda seda sellepärast, et see hea välja näeb ehk siis lihtsalt edevusest ja ma arvan, et see ei ole kindalasti piisav argument miks mõni loom surema peab.
    Sa kirjutaid, et Sa ei usu, et kellegi arvamust mõjutad aga minu oma juba mõjutasid :D nüüd mõtlen ma jälle, et äkki on ikka ok kanda karusnahka ( no ja kui see on veel mitmeid kümeid aastaid vana). Ja Su blogi on avatud kõigile, see tähendab, et sa võid veel paljude arvamust mõjutada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Head tähelepanekud!
      Võiksid näiteks kasvõi korraks ükspäev proovida ja vaadata kuidas inimesed sinu ümber reageerivad. :)Samas kui sisetunne vastandub endiselt, siis ei saa ju vastu oma tahtmist karusnahka kanda.
      Vastuoluline teema, see karusnahk. Huvitav, tavalised nahast esemed küll sellist kõneainet ei paku.
      Kurb ju lasta ilusatel kraedel kapis kopitada.

      Delete
  2. Oman ja kannan nii uusi kui ka vintage karusnahkseid asju - kraed, müts, kindad - uhkelt ja rõõmuga teiste arvamusest hoolimata ja huvitumata. Eks seda on Tallinnas vist kergem teha, kui väiksemas linnas. :)
    Rebase pea on armas. Mul on vanavanaema nirgid, kellest ühel on pool pead ära rebenenud, vot see näeb juba freaky-m olend välja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma arvan ka et mu rebane on täitsa armas. Mu kursakaaslane pani talle nimeks Nöbinina, nõiatüdruku järgi. Pidavat tema nägu olema. :D

      Delete
  3. Icc-icc, ma vastan esiteks küsimusele- kas rebasepea hirmutab, et jah, hirmutab. Ja võib-olla pooled punnsilmsed pilgud teenidki selle pärast :-P Hakkab ju silma.

    Minul ei ole kindlat seisukohta. Loomakaitsjatele küsiks vastu, et kas kõik neist on tõesti veganid? Ikka ju loomi ekspluateeritakse, olgu siis moel või teisel. Palju rõvedam on mulle näiteks mõelda, kuidas ja millest on tehtud fliis või mistahes muu "keemiline" riie, millesse end ja oma lapsukesi pakime ja kuidas see meile mõjub. Loomanaha kandmine tundub isegi kuidagi loomulikum...

    Ma võin muidugi targutada, aga fakt on, et minu kapis ei ole karusnahka. Võib-olla ei tule ka, sest pole nii stiilne ja hoolas rõivakandja ja rikas ka (sellega ju madalat sportsaabast jalga ei pane ja vähema, kui kasukaga ei lepi).

    Kümmekond aastat tagasi kandsin jänesenahast jakki ja oli mõnus asi, kannaks siiani, aga läksin paksuks ja müüsin maha :-)Ei tekkinud mul kordagi dilemmat, kas kanda või mitte. Ja huvitaval kombel keegi mind ei vahtinud ka, võib-olla olid ajad teised.

    ReplyDelete
  4. P.S. Ma neid kirjapandud seisukohti ei hakanud lugema. Ei hakka ka. Jäägu mulle mu südametunnistus ja sisetunne

    ReplyDelete
  5. Dear Laura, I can't decide which I like more, your coat or the fur. It's all so cozy, stylish and wonderful! I have very little fur in my wardrobe, and would love to change that as time goes on. It truly is a warm material and a much needed way to help keep the freezing Canadian winter at bay.

    Thank you very much for your comment on my post about joining FB and for liking Chronically Vintage there, I sincerely appreciate it.

    ♥ Jessica

    ReplyDelete
    Replies
    1. Well Jessica, I made that coat by myself and let me tell you it was hell of a fiddling, but it turned out nice and I love it!

      Thanks for your lovely words!

      Delete

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...