Monday, January 30, 2012

Talvemantli saaga jätkub...

Kas teil on kunagi nii juhtunud, et tuleb hea idee ja hakkate selle peale suure hurraaga tegutsema ja siis töö käigus mõistate, et see ei olnudki kõige parem mõte?

No vot, minul igatahes läks nii. Selle talvemantliga, ma mõtlen. -  Viimases postituses märkisin, et järgmisena teen valmis vesti, millesse lisan suure jutuga lubatud korsetiluud ja puusapadjad...
Vestiosa

Vest sai tehtud, aga see niinimetatud hea idee panna korsetiluud sisse, tegelikult ei toimi. Ma proovisin mantlit koos luudega selga, kuid metall-toestus antud juhul ei mõikand kohe teps mitte. Asjal ei ole mõtet, kui sees on vaid mõned luud, nö. toestuseks, nagu ma mõtlesin 8 tükki neid panna. Korseti sees on vähemalt kaks, kui mitte kolm korda rohkem luid ja siis nad annavad efekti ka. Nii et, sorry Mantel, it just doesn´t work for you.

Ma mõtlesin "before" ja "after" pilte ka lisada, kuid no tõesti, kui mingit vahet ei ole, siis ei ole ka before´i ega after´it.

Küll aga, õnnestus mul puusapatjadega ühele poole saada. Nüüd võin küll pilte jagada. Täna tehtud.

Ärge pange tähele neid valgeid tolmutupse seal peal, see on tulnud valgest vatiinist, millega ma neid puusapatju täitsin. Kaetud on tavalise musta käsitöövildiga. Kumerusega olen rahul.
Kahjuks ei saanud iseendast pilti teha, nii et kasutasin mannekeeni.
Järgmise pildi peal on puusapadi ainult vasaku pool. Tahtsin näha erinevust - puusapadjaga ja ilma. Seda pilti vaadates, tundub, et eriti vahet ei ole, lõige ise on suht kurve tekitav, kuid minu seljas oli vahe märgatavam. Proovi tehes avastasin ühe puusapatjade kasuliku omaduse ka. - Need annavad seljale ja puusadele hästi sooja! Kumerus muutus just teisejärguliseks.

Puusapatjade õmblemisega jõudsin teatud järeldustele, nagu mul kombeks on. Algne, 1950ndate lõige, mille järgi üritasin seda mantlit teha, on tegelikult mantel-kleidi lõige. See on tehtud suhteliselt õhukesest kangast, mistõttu on sellega kergem tekitada liivakellafiguuri, sest seda kantakse nagu tavalist kleiti, võib-olla ainult õhuke särgike on all. Talvemantel on paksust kangast ja ma proovin seda selga kahe kampsuni peale, sest talvel väiksema kampsunite arvuga välja ei tule. Nii et järeldus ongi see, et ma võtsin aluseks lõike, mis ei ole mõeldud raskeks ülerõiva tegemiseks. Pigem on soovitatavad kerged kangad nagu puuvill, lina, siid jne. Ühest küljest mulle meeldib oma vigadest õppida, aga praegu tundub see kõik nii loogiline, et miks ma küll varem selliste asjade peale ei tulnud.
Mantel saab varsti valmis ja ma olen selle üle kindlasti uhke.
Ma võin vist uhke olla ka selle üle, kui palju ma olen sellest projektist õppinud.

Ja kunagi teen ma ikkagi luudega mantli või jaki. Siis juba teistmoodi.

Ahsoo! Oleks peaaegu unustanud. Mul tuli veel üks lahe idee, kuidas seda mantlit kaunistada, aga see jääb üllatuseks. See on tegelt ka hea idee :)

...mul ka ei lõppe need ideed...



3 comments:

  1. Jah, vahel mõtted ei saagi päris-eluks. Vahel on vaja teha asju selleks, et õppida.
    Edu.

    ReplyDelete
  2. Kogemata, muid asju otsides sattusin selle blogi peale, ei saa enda teada jätta, et kohutavalt muljetavaldav on see kõik, mida siin näidatakse. Mulle meeldivad käsitöölised, kes peavad lugu kvaliteedist ja töömahukatest asjadest. Jõudu oma asja ajamisel!

    Jaana (üks täitsa võõras, aga meil on paar ühist tuttavat)

    ReplyDelete
  3. Aitäh! Head sõnad ikka inspireerivad ja annavad särtsu tegemistesse. :)

    ReplyDelete

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...