Öösinine unistus

Oli neljapäev. Õhtul pidin koos lapsega minema jõuluetendust "Mõmmi ja päkapikud" vaatama. Kuid enne seda oli vaja linnas mõningaid tööasju ajada. Põhimõtteliselt hõlmas see kõigi õmbluskaupluste väisamist.
Kui jõudsin Abakhanist läbi käia, mõtlesin korraks sisse astuda selle all asuvast sekkarist. Olen seal ennegi käinud ja isegi üht-teist leidnud, kuid seda, mida ma sealt tol päeval leidsin, ei osanud uneski näha. Ütleme nii, et seni olen ma kõige ehedamaid vintage´i pärleid leidnud Tallinnast Uuskasutuskeskusest, kuid Abakhani all asuvast kaltsukast avastatud leid on mulle kui vintage´i fännile nagu lotovõit.  - Kujutage ette, mis tunne on osta umbes 800€ või enamgi väärt kõrgmoes kasutatavate tehnikatega valdavalt käsitsi õmmeldud kleiti vaid 8, 8(6)€ eest? Õnneks olen ma piisavalt flegmaatiline, et vähemalt müüja ees ükskõikset nägu teha ja mitte välja näidata, kui häbiväärselt hea diiliga tegemist on. Kleidi hind oli tegelikult 11€, aga kuna seal käis tasumine ainult sularahas, kraapisin oma rahakotist kogu raha välja ja müüja müüski mulle selle kleidi just selle raha eest, mis mul talle pakkuda oli - ehk 8€ ja 80sendi ringis, täpselt ei mäleta. Oma lahkust põhjendas ta lähenevate jõulupühadega. Ma olin eufoorias.

Seda juhtub väga harva, kui ma leian midagi nii ideaalset, et paneb mõtlema, et see asi on just mulle loodud, et see ootaski seal mind ja ei kedagi teist. Sama tunne oli ka selle kübaraga.
See kleit on nii seest kui väljast nii imeline, et lihtsalt pean laskuma detailidesse:

* See kleit istub mulle nagu valatult. Ainus asi, mis ma pidin ümber tegema oli õlapaelte pikkus. See võttis maksimaalselt 10 minutit aega, sest vanasti tehti rõivaid nii, et neid on võimalik kohandada. Tänapäeval võib sellist suunda märgata vaid meeste ülikonnapükste juures. Naisteriietele ei jäeta enam kunagi õmblusvaru, seda ikka selleks, et naised rohkem rõivaid ostaksid. Isegi, kui kvaliteet kannataks ühte kleiti 20 aastat kanda, siis naisefiguur võib selle aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

*See kleit on öösinine, imekauni lehemotiiviga! Ma kardan sinist värvi, kuna see on külm. Mul on riidekapis ainult mõned sinised riided ja need on just samamoodi nii tumedad, kui olla saavad. Tumesinine on veel kuidagi soojem, aga taevasinine - oh, taevas hoidku selle eest! :) Ma kardsin, et see värv ei sobi mulle aga ema sedastas kindlalt, et sobib.
Loomulikult otsustasin sellega õhtul lasteetendusele minna. Kuna olen harjunud teisi naisi uurival pilgul vaatama, olin veendunud, et mina kandsin sellel õhtul kõige ilusamat kleiti. Palju pilke ainult toetas minu arvamust.

*Kangas on hästi siidine, raske, tugev ja "paks". Ühesõnaga - kvaliteetne. Ma pakun, et satiin.
*Selle kleidi õmblemise juures on kasutatud tehnikaid, mida olen lugenud raamatust "Couture Sewing Tehniques", mistõttu julgen arvata, et see on tehtud kõrgmoe salongis, kuid pret-a-porter näol. See tähendab, et ilmselt see ei olnud selle salongi kõige kallim ja eksklusiivsem toode. Pigem standardi järgi valmis õmmeldud ja müüki pandud. Aga samas ega ma ei saa milleski kindel olla. Kui õlapaeltele oli jäetud nii palju kohandamisruumi, siis see annab alust arvata, et tegu polnud tellimustööga.

Iga volt on õmmeldud käsitsi kinni

*Palju käsitsiõmblust ja overloki asemel on õmblusvaru ääristatud siksak-funktsiooniga. Couture moemajades overlokki ei kasutata. Vanasti vähemalt. Võib-olla tänapäeval juba kasutatakse?
*See on toestatud luudega. Mis ei ole midagi erilist, aga annab palju juurde.
*Sellel on talje fikseerimiseks taljepael, nagu minu korsettideski. Sellist asja pole tänapäeval tehtud kleitides näinudki.

Pael talje fikseerimiseks

*Seelikuosa on klošš, nii et saan selle all kanda puhvis alusseelikuid ja keerutada, keerutada, keerutada kuni pea hakkab ringi käima. Või teised imelikult vaatama.

*Dateerida ei oska, sest ei leidnud selle firma kohta internetist midagi. Arvatavasti vähemalt 30 aastat vana, sest tänapäeval ei viitsi enam keegi nii peeneid tehnikaid kasutada.
*Tehtud Oslos.  

See on nüüd mu lemmikutest lemmikum kleit.