Käisin täna jälle kangapoes. Ostsin 4,5 meetrit ilusat lillelist linast kangast. Vanaaegse kleidi tegemiseks loomulikult! See on ilmselge näide sellest, et ma arvan endiselt endal olevat liiga palju vaba aega. Mis on muidugi naiivne arvamus. Kangas ise on jumalik ja esimest korda nähes viskas mulle kohe silme ette kleit, mis peaks sellest tehtud olema, nii et kuidas ma olekski saanud selle ostmata jätta.
Kleiditeemadel jätkates.
Praeguseks olen valmis saanud esialgse mulaazi maksikleidi ülemisest osast. Alumise, ehk seelikuosa mulaazil ma erilist mõtet ei näe, sest see saab olema lihtsamast lihtsam klošš.
Maksikleidi tegemist alustasin nö kehatüvest, ehk siis kleidi ülemisest otsast. Mul oli vaja leida võimalikult sarnane lõige, et võimalikult ligilähedane tulemus saavutada. Selleks lappasin läbi vanade ajakirjade koopiad, mida tegin ühe oma endise kliendi poolt laenatud originaal-ajakirjadest. Üsna lühikese ajaga leidsin kaks sobivat lõiget, millest valisin sinise valgetäpilise laia kraega kleidi lõike.
Ma lootsin, et laia krae olemasolu annab mingi vihje, kuidas madrusekraed kleidi ülemise osa külge kinnitada. Sel põhjusel ka selle lõike valisin. Parim osa selle lõike juures on vertikaalsed sissevõtuvoldid, mis on suureks abiks taljejoone väljatoomisel. Teate ju küll minu "taljekinnisideed".
Tegemist on 1958. aasta "Fraktische Mode" aprillikuu numbriga. Iga sellise ajakirjaga on kaasas kaks lõigetelehte, mis oma intensiivsusega teeb silmad ette ükskõik millisele ajakirja lõikele, olgu selleks siis "Burda" või meie oma "Käsitöö".
Et, mis ma sellega mõtlen?
Kui ma neid lõikeid esimest korda vaatasin, tundus mulle, et ma näen kümnekordselt. Täielik respekt tegijatele, kes järjepidevalt selliseid ajakirju välja andsid ja nii palju vaeva nägid. Veel suurem respekt naistele (loe: koduperenaistele), kes reaalselt neid lõikeid ka kasutasid. Põhjus, miks nii suur osa lõikeid nii väiksele paberile paigutati oli loomulikult kokkuhoid. Burda lõiked on tunduvalt suuremate vahedega, mis on kasutamiseks mugavam, kuid mugavus teeb laisaks. Vanad lõiked olid tavaliselt ühes suuruses ja poolikud, lõigete kasutajad pidid palju rohkem oma peakest kasutama, et välja mõõta sobiv suurus. No ja nüüd siis minagi... Eks alguses tundus see kuidagi ülepeakaela jamasse sukeldumisena, kuid tegelikult, süvenedes ja rahulikult mõeldes on metoodika väga loogiliselt üles ehitatud.
Saladuskatet kergitades, mulle vajalik lõige asetses nõndaviisi.
Kuna lõige oli mulle suuruselt peaaegu paras, ei pidanud ma erilisi muudatusi tegema. Kontrollisin mõõte, jätsin rohkem õmblusvaru kohtadesse, kus oli teada, et võib muudatusi tulla ja lõikasin mulaazikangast esialgse mustandi valmis.
Pildil on näha, et rinna juures asetsevad sissevõtuvoldid on liiga kõrgel. Nagu ma ühes eelmises postituses kurtsin, et vanaaegsed rõivad on mulle liiga väiksed/lühikesed, siis sama lugu kordub ka lõigetega. Laius on okei, kuid minu kehatüvi ehk torso on ilmselgelt liiga pikk, mistõttu rinnavoldid jäid liiga kõrgele. Need oli vaja allapoole tuua.
Sinised kiilud on lõike originaalid. Punased kiilud on minu keha järgi muudetud, ehk allapoole toodud, sest kollasega märgitud ristkülik esindab minu rinnaümbermõõtu kõige laiemast kohast ja sissevõtuvoldid peavad asetsema sellest veidikene allpool.
Samuti ei suutnud ma otsutada, kas õlaosa teha klassikaline või pikendatud. Ühest küljest, lõõskava päikesega lähevad õlad ja kael esimesena punaseks, mistõttu pikendatud osa kataks õlga efektiivsemalt, kuid tavaline, ilma varrukateta variant tundus suvisem. Mardusekraega saaks veel midagi katta, kuid sinnani on veel aega.
Järgmisena kirjutan ilmselt juba kleidi enda välja lõikamisest/õmblemisest, sest ei ole mõtet mulaaziga liiga pikalt jännata - väiksemaid muudatusi saab veel teha ka päris kleidi kokku õmblemisel.
Kaunist jaanipäeva!
--------------------------------------------------------------------------------------------------
I did a fabric shopping today. Again! I have so many fabrics and so little spare time, that I don't know even why I constantly buy fabric?! That linen I bought today, is soo beautiful novelty print that I just fell in love with it. Can't help myself I guess...
Well. About maxidress
So far I have finished a toile for the bodice. I think I won't make another toile for skirt, because it will be the easiest skirt ever - a half circle skirt.
For the bodice I found a pattern from German sewing magazine "Fraktische Mode" dating back to 1958. It's the blue dress with white dots on the picture above. I liked the bodice of this dress and found it suitable for my dress.
As in general, all the vintage clothes are small for me, so was this pattern. Overall, it fitted well, but bust darts were too high up. So I lovered them. You can see the pictures above - blue lines are original darts, red lines are my alterations and yellow rectangular is my bust point.
Also I haven't decided yet whether I make shoulder part longer over the shoulders or classically sleeveless. Due to summer-sun and fear of sunburns I prefer covered shoulders, but maybe I can do something with the sailor collar. Well see.
In the next post I probably write about cutting and sewing actual garment, because if I need to make any minor adjustments I can do them while sewing the actual garment.
Take care!
Kleiditeemadel jätkates.Praeguseks olen valmis saanud esialgse mulaazi maksikleidi ülemisest osast. Alumise, ehk seelikuosa mulaazil ma erilist mõtet ei näe, sest see saab olema lihtsamast lihtsam klošš.
Maksikleidi tegemist alustasin nö kehatüvest, ehk siis kleidi ülemisest otsast. Mul oli vaja leida võimalikult sarnane lõige, et võimalikult ligilähedane tulemus saavutada. Selleks lappasin läbi vanade ajakirjade koopiad, mida tegin ühe oma endise kliendi poolt laenatud originaal-ajakirjadest. Üsna lühikese ajaga leidsin kaks sobivat lõiget, millest valisin sinise valgetäpilise laia kraega kleidi lõike.
Tegemist on 1958. aasta "Fraktische Mode" aprillikuu numbriga. Iga sellise ajakirjaga on kaasas kaks lõigetelehte, mis oma intensiivsusega teeb silmad ette ükskõik millisele ajakirja lõikele, olgu selleks siis "Burda" või meie oma "Käsitöö".
Et, mis ma sellega mõtlen?
Kui ma neid lõikeid esimest korda vaatasin, tundus mulle, et ma näen kümnekordselt. Täielik respekt tegijatele, kes järjepidevalt selliseid ajakirju välja andsid ja nii palju vaeva nägid. Veel suurem respekt naistele (loe: koduperenaistele), kes reaalselt neid lõikeid ka kasutasid. Põhjus, miks nii suur osa lõikeid nii väiksele paberile paigutati oli loomulikult kokkuhoid. Burda lõiked on tunduvalt suuremate vahedega, mis on kasutamiseks mugavam, kuid mugavus teeb laisaks. Vanad lõiked olid tavaliselt ühes suuruses ja poolikud, lõigete kasutajad pidid palju rohkem oma peakest kasutama, et välja mõõta sobiv suurus. No ja nüüd siis minagi... Eks alguses tundus see kuidagi ülepeakaela jamasse sukeldumisena, kuid tegelikult, süvenedes ja rahulikult mõeldes on metoodika väga loogiliselt üles ehitatud.
Saladuskatet kergitades, mulle vajalik lõige asetses nõndaviisi.
Kuna lõige oli mulle suuruselt peaaegu paras, ei pidanud ma erilisi muudatusi tegema. Kontrollisin mõõte, jätsin rohkem õmblusvaru kohtadesse, kus oli teada, et võib muudatusi tulla ja lõikasin mulaazikangast esialgse mustandi valmis.
Pildil on näha, et rinna juures asetsevad sissevõtuvoldid on liiga kõrgel. Nagu ma ühes eelmises postituses kurtsin, et vanaaegsed rõivad on mulle liiga väiksed/lühikesed, siis sama lugu kordub ka lõigetega. Laius on okei, kuid minu kehatüvi ehk torso on ilmselgelt liiga pikk, mistõttu rinnavoldid jäid liiga kõrgele. Need oli vaja allapoole tuua.
Samuti ei suutnud ma otsutada, kas õlaosa teha klassikaline või pikendatud. Ühest küljest, lõõskava päikesega lähevad õlad ja kael esimesena punaseks, mistõttu pikendatud osa kataks õlga efektiivsemalt, kuid tavaline, ilma varrukateta variant tundus suvisem. Mardusekraega saaks veel midagi katta, kuid sinnani on veel aega.
Järgmisena kirjutan ilmselt juba kleidi enda välja lõikamisest/õmblemisest, sest ei ole mõtet mulaaziga liiga pikalt jännata - väiksemaid muudatusi saab veel teha ka päris kleidi kokku õmblemisel.
Kaunist jaanipäeva!
--------------------------------------------------------------------------------------------------
I did a fabric shopping today. Again! I have so many fabrics and so little spare time, that I don't know even why I constantly buy fabric?! That linen I bought today, is soo beautiful novelty print that I just fell in love with it. Can't help myself I guess...
Well. About maxidress
So far I have finished a toile for the bodice. I think I won't make another toile for skirt, because it will be the easiest skirt ever - a half circle skirt.
For the bodice I found a pattern from German sewing magazine "Fraktische Mode" dating back to 1958. It's the blue dress with white dots on the picture above. I liked the bodice of this dress and found it suitable for my dress.
As in general, all the vintage clothes are small for me, so was this pattern. Overall, it fitted well, but bust darts were too high up. So I lovered them. You can see the pictures above - blue lines are original darts, red lines are my alterations and yellow rectangular is my bust point.
Also I haven't decided yet whether I make shoulder part longer over the shoulders or classically sleeveless. Due to summer-sun and fear of sunburns I prefer covered shoulders, but maybe I can do something with the sailor collar. Well see.
In the next post I probably write about cutting and sewing actual garment, because if I need to make any minor adjustments I can do them while sewing the actual garment.
Take care!
Mina arvan, et Sulle sobib maksikleit suurepäraselt. Lyhike kleit ei tee Sind ju ometi lyhemaks:) Yks ylinaiselik pikk maksikleit aga teeb naise ylinaiselikuks ja hapraks ja Sinu figuuri juures ma arvan et yldpilt saab väga kaunis olema!P.S Ma olen klient, rahuolev klient ja yldse mitte endine:)))
ReplyDeleteAitäh!
Delete