Vana õmblusmasin - vanaraud või raudne tööhobune?

Tervitus mu nähtamatutele sõpradele!

Viimasel ajal olen ikka tegelenud kooliasjadega ja natuke õmmelnud ka. Nii oma korallikleiti kui ka muid asju, millest teen pikemalt juttu veidi hiljem.

Praegu on koolitöödega ühel pool ja saan hakata oma "to-do" listi jälle ette võtma, mis on väga pikk ning kust ma peaksin välja vaatama viimase aja lemmikumad projektid ja need ruttu ära tegema enne kui mul vaimustus üle läheb. Ma lihtsalt olengi selline, et vaimustun kergelt ja sama kiiresti läheb vaimustus ka üle.

Aga on üks asi, millest olen juba pikemat aega vaimustuses olnud. Vanaaegsest tallalauaga treadle'st. Kuna ma ei tea kuidas eesti keeles neid nimetatakse siis kasutan inglisekeelset väljendit "treadle". Kui keegi nii tark on, et teab kuidas sellise õmblusmasina eestikeelne nimetus on, siis olete lahked kommenteerima.

Mul on kodus kolm õmblusmasinat, kõik elektrilised. Kusjuures, kõige kallim neist - Pfaff Quilt Expression 4.0 on mind pidevalt alt vedanud. Ma ei hakka üldse rääkimagi, ajab kohe vihale.
Igatahes, siis kui tuhande-eurone masin esimest korda pirtsutama hakkas, tekkiski igatsus vana hea vanaraua järgi. Olen neid nüüd paar aastat osta.ee-s vaadanud ja unistanud aga osta ei tihka, sest mul on niigi kodu juba tööks vajalikke masinaid ja kangaid täis. Lihtsalt ei ole enam ruumi.

http://www.osta.ee/kasuta-juhust-jalaga-ja-5-sahtliga-omblusmasin-singer-49766185.html

Ma ei tea kuidas teiste masinatega on aga õmblusmasinate puhul kehtib reegel, et mida vanem seda parem. Seda alates hetkest kui õmblusmasinates hakati kasutama plastikut. Esimesest plastikõmblusmasinast sai alguse õmblusmasinate allakäik mille tipp minu kogemuse järgi on Pfaffi viimane mudel, mida ma oma õnnetuseks oman. Pfaff oli kunagi prestiižikas õmblusmasinate tootja, kuid enam mitte.

Vanaaegsete õmblusmasinate eelis on see, et need on tehtud rauast ja vajavad minimaalset hooldust. Pealegi õmblevad nad läbi igast materjalist ja ei vaja funktsioneerimiseks elektrit. Väga kasulik omadus apokalüpsise üle elamiseks. Okei, viimane oli nali aga siiski, kui elekter ära läheb saab mõnusasti jalaga edasi sõtkuda. :)

http://www.osta.ee/omblusmasin-eestivanavara-46607249.html

Lugejad, kas keegi teist omab taolist õmblusmasinat? Kui jah, siis kas ja kui tihti te seda kasutate?  
On seda mugav kasutada? Kas tallamine väsitab? 

Kas ma romantiseerin 100-aasta vanust masinat üle?

Olen näinud südant pahaks ajavaid pilte, kus õmblusmasina lauast on tehtud mõttetu interjööri element.

Jumal, Sa näed ja ei mürista!

Kunagi ma ühe igatahes ostan. Siis jääb üle vaid transpordi probleem. Need kaaluvad kindlasti korralikult. Aga mõelgem korraks, kui mõni selline on juba 100-aastat töötanud, töötab see järgmised sada veel. Imeline ju!

 Sõbrad, jagage minuga oma kogemusi vanaaegsetest õmblusmasinatest!