Alusseelikuta vs. alusseelikuga

Vana-aja moe juures meeldib mulle kõige rohkem aluspesu. Korsetid, koonusrinnahoidjad, suured aluspüksid(pantaloonid) ja alusseelikud. Vintage aluspesu on kuidagi naiselikum. Muidugi tänapäeva aluspesu on samuti naiselik, kuid materjalid, millest neid tehakse on ülepingutatud ja odava välimusega. Jah, on ka erandeid.

Siiski, täna on teemaks alusseelikud.

Tänapäeval neid ei kanta. Ei kanta kombineed ega seelikut. Kui, siis ainult ballikleidi või pulmakleidi all. (Ka subkultuuri esindajatel - gooti, heavy-metal, punk jt. võib tüllisarnaseid puhve miniseelikute all näha. Hea seegi!) Mina aga avastasin alusseeliku võlud.

Olin kunagi ostnud ühe ilusa õhukese valge mustade täppidega suvekleidi. Kaltsukast. Kandsin seda vaid mõned korrad, sest see ei olnud päris see, mis ta olema peab. Alles nüüd, kui ma järjekordselt selle avastasin, turgatas mulle pähe, mida sellega tegema peab, et ta minu figuurile sobiks.

Nimelt, kleit oli liiga pikk - nii umbes poolde säärde - ja lõhikutega. Lõikasin pikkuse parajaks ja õmblesin lõhikud kinni. Kohe palju parem.

Järgmine probleem oli vormis. Kleit on alt laienev, kuid see ei paistnud eriti välja. Vaja oli alusseelikut. Aga mitte sellist tavalist voodri taolist, pigem krinoliini sarnast. Mul on üks selline. Kuldne ja kahekihiline. Annab päris kena vormi. Nii ma seda nüüd kannangi. Alusseelik teeb kohevaks ja kleidi tõeline kuju tuleb välja. Ilma alusseelikuta, nagu tänapäeval kantakse, jääb parim osa kleidist varju. Minu jutu tõestuseks kaks pilti:

Siin kannan kleiti ilma alusseelikuta

Mitte just kõige muljetavaldavam, või mis?

Siin pildil on kleidi all mainitud alusseelik

Hoopis teine asi ju! (Jah, mu pisike tahtis ka pildile. :))

Mõistate, mida ma silmas pidasin, kui mainisin kleidi struktuuri väljatoomist? Nii ta igatahes on. Seda tüüpi kleidid valitsesid viiekümnendaid. Sama alusseelikut kannan ka teiste seelikutega ja seejuures taban end tihti mõttelt, et küll vanasti ikka naised oskasid riietuda.