Saturday, December 31, 2011

Hea, Halb ja Inetu

Teate ju küll seda legendaarset filmi "The Good, the Bad and the Ugly" Clint Eastwood´iga peaosas? No täna tekkis tahtmine aasta viimast postitust just samamoodi nimetada. Ma tean, et see blogi peaks korsetiteemaline olema, aga mõnikord näpud nii sügelevad midagi muud kirjutama, et kaldungi teemast kõrvale. Mul on valida kahe variandi vahel: variant A - närida närvilisusest küüsi või variant B - rikkuda reeglit ja kirjutada välja seda, mis meelel. Puht esteetilistel kaalutlustel variant B võidab. Mõelgem sellest, kui Sotsiaalministeeriumi reklaamist "Erinevus rikastab"!

Halb
Talvemantli projektiga on kõik hästi, kuid tegevus on pühade jooksul veidi suunda muutnud, nii et mantlijuttu pole olnud aega puhuda. Kiirelt öeldes, sain krae valmis ja alustasin vestiosa õmblemist, kuhu tulevad korsetiluud ja puusapadjad sisse. Arvasin, et ei ole mõtet väikeste tükikeste kaupa protsessist kirjutada, et parem teen ühe pikema postituse, kuhu kirjutan rohkem. Samas, kui nii palju aega jääb vahele, siis oma süütunde vähendamiseks võin ühe pisikese jutu mantli kohta kirjutada küll. Ehk leian mõne päeva.

Hea ja Inetu

Eellugu:
Aastal 2007 läksin ülikooli filosoofiat õppima. Esimesel semestril saime kõik riidest koti, mille sees olid infobukletid ja koolipäevik. Selle koti peal oli slõugan: "Tudengi töö on õppimine!" Põhimõtteliselt üliõpilaskonnad võitlesid selle eest, et 2010. aastaks tühistada õppemaksud, et kõik saaksid tasuta kõrgharidust. Kena unistus küll. Noviitsina jäin seda juttu isegi uskuma.

Asume asja juurde:
Kasutasin seda kotti poekotina rohkem, kui 4 aastat. Selle kotiga sai igal pool käidud. See oli mul alati käekotis, et kui poes käisin, siis sain asjad sinna sisse pakkida. Vahepeal oli selle koti sees ka kolm-neli õhukest läbipaistvat kilekotti, mille sisse pakkisin puuviljad, sest olgem ausad - nõme on kahe banaani või virsiku või ühe sidruni jaoks eraldi kilekotti võtta.
See kott teenis mind hästi.
Paar nädalat tagasi avastasin, kui koledaks see kulunud on. Kübarakandjana, nagu ma nüüd olen, ei kõlba ju sellise nartsuga poes käia. Tõdesin kurvalt, et ülikoolikoti aeg on hästi teenitud ja nüüd on aeg endale uus poekott muretseda. Nii armsaks oli see mulle saanud.
Loomulikult õmblesin ma uue poekoti ise. Iga endast lugupidav käsitööhuviline teeks seda. Niisiis uurisin natuke netis ringi, et ideid koguda ja jõudsin sellise saidini. Ma olin eelmisel aastal saanud Käsitööga tööle 2 kursuselt kingituseks piknikulina, mis oli kahest kangast kokku õmmeldud. Kuna see seisin mul kasutult, otsustasingi sellest nimetatud koti teha. Koti otsustasin teha kahepoolse, et vastavalt tujule kasutada punast või musta poolt.



















Mulle meeldis mõte, et poekotti saab pisikeseks kotiks kokku murda, ainult et krõpskinnituse asemel kasutasin nööpi. Nööbikarbist leidsin just õige värvi.









Mulle meeldib punane pool rohkem. Aga must on ka okei, kui kunagi peaks olema põhjust poolt vahetada.















Koti õmblemine oli lihtne ja loogiline ning võttis naeruväärselt vähe aega.

Kõikidele, kes jõuavad seda lugeda enne aastavahetust soovin:
Head vana-aasta lõppu ja veel parema uue aasta algust! 

Aga neile, kes loevad alles uuel aastal soovin:
Ilusat ja veel paremat uut aastat!

Koti õmblemise õpetus siit.


Sunday, December 18, 2011

Öösinine unistus

Oli neljapäev. Õhtul pidin koos lapsega minema jõuluetendust "Mõmmi ja päkapikud" vaatama. Kuid enne seda oli vaja linnas mõningaid tööasju ajada. Põhimõtteliselt hõlmas see kõigi õmbluskaupluste väisamist.
Kui jõudsin Abakhanist läbi käia, mõtlesin korraks sisse astuda selle all asuvast sekkarist. Olen seal ennegi käinud ja isegi üht-teist leidnud, kuid seda, mida ma sealt tol päeval leidsin, ei osanud uneski näha. Ütleme nii, et seni olen ma kõige ehedamaid vintage´i pärleid leidnud Tallinnast Uuskasutuskeskusest, kuid Abakhani all asuvast kaltsukast avastatud leid on mulle kui vintage´i fännile nagu lotovõit.  - Kujutage ette, mis tunne on osta umbes 800€ või enamgi väärt kõrgmoes kasutatavate tehnikatega valdavalt käsitsi õmmeldud kleiti vaid 8, 8(6)€ eest? Õnneks olen ma piisavalt flegmaatiline, et vähemalt müüja ees ükskõikset nägu teha ja mitte välja näidata, kui häbiväärselt hea diiliga tegemist on. Kleidi hind oli tegelikult 11€, aga kuna seal käis tasumine ainult sularahas, kraapisin oma rahakotist kogu raha välja ja müüja müüski mulle selle kleidi just selle raha eest, mis mul talle pakkuda oli - ehk 8€ ja 80sendi ringis, täpselt ei mäleta. Oma lahkust põhjendas ta lähenevate jõulupühadega. Ma olin eufoorias.

Seda juhtub väga harva, kui ma leian midagi nii ideaalset, et paneb mõtlema, et see asi on just mulle loodud, et see ootaski seal mind ja ei kedagi teist. Sama tunne oli ka selle kübaraga.
See kleit on nii seest kui väljast nii imeline, et lihtsalt pean laskuma detailidesse:

* See kleit istub mulle nagu valatult. Ainus asi, mis ma pidin ümber tegema oli õlapaelte pikkus. See võttis maksimaalselt 10 minutit aega, sest vanasti tehti rõivaid nii, et neid on võimalik kohandada. Tänapäeval võib sellist suunda märgata vaid meeste ülikonnapükste juures. Naisteriietele ei jäeta enam kunagi õmblusvaru, seda ikka selleks, et naised rohkem rõivaid ostaksid. Isegi, kui kvaliteet kannataks ühte kleiti 20 aastat kanda, siis naisefiguur võib selle aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

*See kleit on öösinine, imekauni lehemotiiviga! Ma kardan sinist värvi, kuna see on külm. Mul on riidekapis ainult mõned sinised riided ja need on just samamoodi nii tumedad, kui olla saavad. Tumesinine on veel kuidagi soojem, aga taevasinine - oh, taevas hoidku selle eest! :) Ma kardsin, et see värv ei sobi mulle aga ema sedastas kindlalt, et sobib.
Loomulikult otsustasin sellega õhtul lasteetendusele minna. Kuna olen harjunud teisi naisi uurival pilgul vaatama, olin veendunud, et mina kandsin sellel õhtul kõige ilusamat kleiti. Palju pilke ainult toetas minu arvamust.

*Kangas on hästi siidine, raske, tugev ja "paks". Ühesõnaga - kvaliteetne. Ma pakun, et satiin.
*Selle kleidi õmblemise juures on kasutatud tehnikaid, mida olen lugenud raamatust "Couture Sewing Tehniques", mistõttu julgen arvata, et see on tehtud kõrgmoe salongis, kuid pret-a-porter näol. See tähendab, et ilmselt see ei olnud selle salongi kõige kallim ja eksklusiivsem toode. Pigem standardi järgi valmis õmmeldud ja müüki pandud. Aga samas ega ma ei saa milleski kindel olla. Kui õlapaeltele oli jäetud nii palju kohandamisruumi, siis see annab alust arvata, et tegu polnud tellimustööga.


Iga volt on õmmeldud käsitsi kinni
*Palju käsitsiõmblust ja overloki asemel on õmblusvaru ääristatud siksak-funktsiooniga. Couture moemajades overlokki ei kasutata. Vanasti vähemalt. Võib-olla tänapäeval juba kasutatakse?
*See on toestatud luudega. Mis ei ole midagi erilist, aga annab palju juurde.
*Sellel on talje fikseerimiseks taljepael, nagu minu korsettideski. Sellist asja pole tänapäeval tehtud kleitides näinudki.
Pael talje fikseerimiseks
*Seelikuosa on klošš, nii et saan selle all kanda puhvis alusseelikuid ja keerutada, keerutada, keerutada kuni pea hakkab ringi käima. Või teised imelikult vaatama.

*Dateerida ei oska, sest ei leidnud selle firma kohta internetist midagi. Arvatavasti vähemalt 30 aastat vana, sest tänapäeval ei viitsi enam keegi nii peeneid tehnikaid kasutada.
*Tehtud Oslos.  


See on nüüd mu lemmikutest lemmikum kleit.


Thursday, December 15, 2011

Kameeleon-korsett

Selle korseti sain valmis umbes nädal aega tagasi. Kameeleon on ta sellepärast, et kangas - kahevärviline toorsiid - on värvimuutev, nagu kameeleon. Selles siidis on kaks värvi - lilla ja roheline. Värvid muutuvad vastavalt sellele kuidas kangas liigub, ehk millise nurga alt valgus peale paistab. Seetõttu oli seda ka raske pildistada. Kuna ruumi valgus oli kollakas, siis see tegi ka pildi kvaliteedi natuke kehvemaks, aga sellegipoolest sain pildile mõlemad värvid.

Lilla värv on tegelikult nö. peidus värv ehk kui valgusega samas suunas sellele peale vaadata, on ta rohekas -kollane. Lilla värv tuleb välja, kui kangale vaadata küljelt, või diagonaalis. Raske on seletada, seda peab ise nägema. Kui tähelepanelikult vaadata, siis näeb, kuidas tumedamad kohad (sinna kuhu valgus otseselt ei paista) on lillakamad ja rohkem valgust nägevad kohad rohekamad kollakamad või isegi natuke kuldsed. Just nii värviline see kangas ongi. Ainult, et päevavalguses on toonid erinevad. Loodetavasti saan kliendilt kunagi ka mõned pildid päevavalgusega. Siis saab võrdluseks kõrvale panna. 

Mis puudutab konstruktsiooni, siis  tuleb üsna standardne jutt:
kahekihiline - toorsiid pealiskangana ja beež korsetikangas toestuskangana
kinnisluu ees ja pronksjad kaheosalised öösid taga
kokku 19 luud, millest 12 on spiraal-luud ja 7 lamedad
taljetugevduspael
lisapaneel nööride taga
ääristatud veinipunase kandiga
Nii ta on.

Saturday, December 10, 2011

Korduma kippuvad küsimused

Täiendasin oma blogi "Korduma kippuvate küsimuste" leheküljega. See on avameelne pesuväele kiskumine ja korsetimaailma avamine. Tahan olla aus oma lugejate ja klientidega, seega KKK leheküljel küsimuste lahtiharutamisega üritan murda stereotüüpe, hoiatada ja selgust tuua kõiges, mis puudutab korsette.
Palun lugeda.


Tuesday, December 6, 2011

Täiesti vaimustav leid!

Jälgin üht vintage-blogi, kus tänane postitus pani mu südame kiiremini põksuma. No nii vaimustav õpetus, et hakka või kohe pihta kui aega oleks - on ju jõulupeod ukse ees. Nimelt, õpetus, kuidas teha viiekümnendate stiilis puhvkleiti!  Kõige rohkem üllatab mind see, et seda kleiti on ülimalt lihtne teha. Ja tõenäoliselt on internetis taolisi õpetusi ka saadaval, aga kõnealusele õpetusele lisab (minu silmis) väärtust allikas - 127 aastat ilmunud naisteajakiri "Good Housekeeping". Õpetus ise pärineb 1958. aastast, ehk minu lemmik ajastust. :)

Niisiis, salvestasin selle oma arvutisse ja otsustasin seda ka oma blogis avaldada. Originaalpostitaja loal, muidugi. Põhjus selles, et oma blogi statistikast näen, et päris tihti on minu blogini jõutud läbi Google´i otsingusõnade - "50ndate stiilis kleit/seelik", kleidi õmblemine", "vanaaegsed lõiked" jm.taoliste sõnade. Kuna konkreetset õpetust pole siiani postitanud, siis vähemalt nüüdki mingi viide. Tegelikult käib õpetus seeliku tegemise kohta. Kleidi ülaosa on lihtne ja minimalistlik topp. Selles õpetuses on kasutatud nailon-tülli, arvatavasti enam-vähem sama karedat, mis meil poes müüakse, aga võib olla ka mitte. Kuna tavaline alusseelik on õpetuse järgi ka vajalik, siis põhjus võibki olla tülli nahka ärritavas mõjus.

Siin siis õpetus

Ja link originaalile What I found

Ja kes proovib selle õpetuse järgi midagi valmis teha, võiks mulle niisama pildi saata. On mul ka põnevam. :)

Adjöö!
 

Saturday, December 3, 2011

Väike preili ja emme asjad ehk "Emme, tahan ka sellist seelikut!"

Kuldne alusseelik
Minu pea kolmeaastane tütar näitab aeg-ajalt välja oma preililike jooni. Küll sorib minu meigiasjades, küll proovib minu kübaraid pähe ja kingi/riideid selga. Eile proovis ta järjekordselt selga minu kuldset alusseelikut, mida klošš-seelikute ja -kleitide all kannan. Eelnevalt on ta seda lihtsalt selga proovinud ja keerutanud sellega, aga eile ta käskis mul kohe temast pilti teha ja siis ta ütleski lõpuks välja, et ta tahab endale täpselt samasugust seelikut. Mul oli ülihea meel seda kuulda, sest eks iga ema tahab oma tütart kaunitesse kleidikestesse ja seelikutesse riietada. Kui Tuulele meeldib minu stiil, siis on mul selle üle hea meel, sest siis on mul põhjust talle vintage-stiilis kleidikesi õmmelda ja koos "ühtekad" olla.
Nagu tellitult, oli eilses Pärnu Postimehes kuulutus, et 3-5ndani on Kangadzunglis kõik -50%, nii et täna käisingi seal ja ostsin heleroosa atlase ja shifooni, et nendest Tuulele tema esimene alusseelik teha. Ma kahtlesin, kas shifoon suudab kohev jääda, aga tülli ma väldin, sest see kraabib. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas inimesed saavad tülli seeliku all kanda. Pole ise proovinud, aga arvan, et tüll kraabib isegi läbi sukkpükste. Korraks käis organza mõte ka peast läbi aga jäin siiski shifooni juurde. Eks siis näeb, kuidas läheb.
Eelnevalt olen ühe alusseeliku oma emale õmmelnud, kuid tema ei tahtnud kohevat, seega tegin ainult atlasest. Mu enda seelik on vist vuaalist või organzast tehtud, ega ma täpselt aru saa. Muidu on alusseelikut väga lihtne teha, nii et mul oli nagunii plaanis endalegi erinevat värvi seelikuid teha. ...Kunagi, kui rohkem aega on.

Siin ta mul siis on, keerutamas :)


Mis puudutab mantli arengut, siis selle kohta ei kirjuta enne, kui olen ühest raskusest üle saanud.
Tegelen sellega millalgi.
Tähtsamad asjad enne.
Läheb aega.
Olen liiga palju projekte korraga käsile võtnud.



Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...